Vihmasadu toob päikese välja
Päev, millest kõik alguse sai Pärast seda veidrat päeva, mil ma lõpuks selgelt ütlesin endale: jah, ma tahan teisiti , hakkas elu samm-sammult muutuma. Algas aeg, mil pidin hakkama vaimselt iseendaga päriselt tööd tegema. Aasta tagasi soovisin väga minna Norrasse tööle. Mind sinna ei võetud ja unistus jäi esialgu täitumata. Pidin sellest mõttest korduvalt lahti laskma, ja isegi „ei“ ütlema, kui võimalus tundus vale. Nüüd, tagantjärele vaadates, olen siiralt tänulik kogu sellele aastasele teekonnale – nii tõusude kui komistuste eest. Ja eksin ma ikka, nagu algajale kohane. Täna istun suurte mägede vahel, vihma tibutab vaikselt – justkui loodus ise hingaks tasa ja rütmiliselt. Rüüpan tugitoolis kohvi ja mõtlen, et kui ma oleksin aasta tagasi siia sattunud, poleks ma selleks veel valmis olnud. Tänulikkus voolab hetkeks üle serva – ja ma meenutan seda rännakut, mis mind siia Norra tõi. See on olnud kasvulava, mida kohtab tavaliselt vaid unenägudes. Mõtetes tänan kõiki, kes mind toeta...