Kell 4 pannakse pood kinni

 Raamatule Ürgmees Rober Blu arvamuslugu:

Kokkuvõtlikult on raamat,, Ürgmees" erakordselt raskesti jälgitav ja loetav aga need pisikesed tarkuse terad , mis ma sealt üles korjasin oli seda vaeva väärt. Robet Bly mõttelend vahetub reaktiivkiirusel ja seoseid on lihtsalt oomamatult palju. Raamatut lugedes oleme justkui rännakul ja kui sisu on sisekaemuslik , siis on see rännak seda sügavam. Nii ka tuleb esimne tarkuse tera ,, me leiame õige raja rännakul olles. " Bly leiab märkimisväärselt palju seoseid muistenditest ja muinasjuttudest, rahvajuttudest ja poeetilistest kirjutistest. Ühtlasi moodustavad sellise teksti samasuguse koosluse nagu ühisväli, mistõttu on raamat ise on võimas ja sisaldab igale lugejale sisse kirjutatud koode ja maamärke, mida me igapäevases elus saame kasutada. 

Igakord, kui näen oma isa , ärkavad minus isemoodi keerukad tunded. Küsin endalt , mil määral olen ise osaline  selles ilma jäämise tundes ja kui palju  või vähe sellest teadlik on.

See on minu enda teekonna üks sügavam ja raskem koht. Raamatu kõige kesksemaks rolliks on sisse pühitsemine vanema mehe poolt, kui seda ei toimu siis ürgmees sinu sees on lossi esisel muruplatsil vangis. Robert Bly meelest on tänapäeva mehed suurelt osalt sisse pühitsemata vanema mehe poolt ja seetõttu ei leia nad õiget kohta oma ürgses hingamises. Sissepühitsemine on tegelikult hetk, kus sind enam ei juhita, sa hakkad juhtima ise  ennast. Sisse pühitsemise puudumisel jääb poiss ema või naiste mõjusfääri. Nii näiteks Austraalia aborigeenid koksavad sissepühitsemisel ära ühe esihamba ja tekitavad haava, mis on tekitatud vanemate meeste poolt, seetõttu välised haavad hakkavad meile meede tuletama meie sisemisi haavu. Robert Bly vädab, et ilma isa tunnustamata pole võimalik sisse pühitseda. Seni kui isa on poja silmis kangelane või koletis, ei saa sa temast vabaks. See tähendab, et kui hakkad isa nägema, kui lihtsalt oma vigade ja voorustega surelikku tegelast. Minu sissepühitsemine toimus läbi vaimse teekonna ja isapoolne sissepühitsemine toimus, kuid kuna selle mõtte oli vaid füüsilise ja vaimse valu tekitamine siis sissepühitsemine reaalselt energeetiliselt tööle ei hakanud. Samas tema poolt tekitatud valu pani mind astuma vaimsele teekonnale, kus  tegelikult sissepühitsemine toimus ikkagi tänu tema karmusele. See oli esimene kord  kus mu vana maailm kokku varises. Edasi ei vii enam valu vaid mõistmine, et tema tegi nii nagu tema hetke olukord võimaldas. Nii nagi tol korral ühiskond, perekondlikud mustrid, varju nägu ja enda intelektuaalne seisund võimaldas. 

Ürgmehe sissepühitsemine algab võtme varastamisega ürgema padja alt, et oma ürgmees vabastada.See oli esimene kord kui ma iseendasse sügavamalt sissevaatasin ja otsustasin minna maailma et avada uksi. Seega mitukümmend aastat valu ja mässu võib metafoorina tuua, kui võtme varastamist. Minule ei andmud küll võtit mu vanemad aga elu ise andis selle võtme. Võti avardas mu maailma pilti ja saan igal ajal minna minevikku ukse juurde, et ma sinna kinni ei jääks, sest mul on selle ukse võti. 

Kord nägin und, kus ma pidin külastama ühte maja kus olid erinevad uksed ja igas uksest sisse minnes vaatasid mulle vastu minu lapsepõlve erinevad hetked. Olin unes nõnda vaevatud, et üles ärgates oli mul ülimalt hea meel et olin ärganud. Tegelikult oli see kutse lävepakule ehk see oli esimene kord kui mulle võtit pakuti. 

Bly ka vihjab, et religioosse ja spirituaalse ärkamisega on suur oht, et tekib püha kala tunne. Ta väidab, et spirituaalse ärkamisega võib tekkida ohtlik lõks kus sa uutele dogmatele seatult proovid taas oma elu juhtida. Ehk tõeline ürgmees ei juhi oma elu  ka tegelikult ise ega lase ka teistel juhtida vaid laseb elul seda kanda usalduses. 

Bly kirjutab Gnostitismist, kus  on palju juttu oma teisikust, kes meie sünniga eraldus. Ta väidab, et kui selline teisik taas inimesega liitub hakkab ta inimeselt nõudma tõsisemat ja tähelepanelikumat suhtumist oma ellu. Minu arvamus on see, et see on justkui magava hinge üles äratamine, sest vanaviisi edasi ei saa, hakkad tõde otsima, isegi kui see haiget teeb, tundsid, et pead oma elu ümber seadma , isegi kui see tekitab ebamugavusi. Bly ütleb, kui see hinge tene pool naaseb, siis ei lasta enam sul laiselda ega teeselda. 

Bly toob ära ürgmehe leidmises  etapid: 

1) Ürgmehe vabastamine;

2) Alateadvuse ja hinge metsa külstamine;

3) Elamine katabasis ehk tuhariituse läbimine

4) Aedniku elu

5) Sõdalase elu

6) Saamine kuningaks

Esimesest etapist me rääkisime. Alateadvuse ja hinge metsas saamegi me kokku oma traumade ja sisemiste haavadega. Selles metsas ühendame ennast ürgse looduse ja instiktidega. 

Elamine katabasis tähendab et peame elama ka koos oma varjupoolega ja kannatama aeg ajalt vaesuses ja valus . Sellises seisundis hakkame neid haavadesse , mida me metsas endal leidisme, süübima, Seega metsast tuleb otse rotiurgu suunduda. 

Seejärel on aedniku põli. Näiteks minu jaoks on see minu laste eest hoolitsemine ja mingil määral ka oma töö tegemist. Aed elab justkui looduse ja kultuuri piiril ja see osa teekonnast tähendab piiritud teenimist. Bly nimetab see mehe küpsemise kõige olulisemaks faasiks. Aias õpib inimene mitte ainult elu hoidma vaid ka usaldama. Aias on elu valdkondi, mida õppida tohutul hulgal. Ühel päeval pead sa külvama ja vahest kasvatad sa lilli, mis sa sügisel pead minna laskma. Ühtlasi korraliku aedniku põli kulgeb  mööda rahu oaase ja ning sa ei otsi enam tormi ega mässu. 

Ühel päeval aga on aia taga vaenlase vägi Bly raamatus on sõdalase arhetüüp, kui poiss on metsast läbi käinud ja aedniku tarkusi omandanud. Robert Bly ei räägi sõdalasest, kui vägivallatsejast vaid kui teadlikust jõust. Ta ütleb, et tõeline sõdalane ei sõdi teistega vaid omaenda hirmude, vale ja arguse eest. See on koht kus poisist saab mees, kes ühtlasi muutub hoidjaks. Ta ei las enam  igat tormi peale vaid valib millal tõusta. Ühtlasi on sõdalase kompassiks südametelg. Vaadates oma elu tundub, et just sellesse faasi olen ma oma eluga jõudnud. See muidugi ei tähenda et aedniku roll ja metsas käimise roll peaks kuhugi katuma. Bly on isegi väitnud, et kui meie ürgmees meie eest tuhmub tuleb minna teda taas otsima. 

Kuninga põli on muidugi fortuuna, mina veel sinna jõudnud pole aga usun et nii pika tee ära kõndided usun, et saabun sinna varsti . Paljud naised ja isegi vaimses maailmas usuvad, et kuningas on arhetüübil mees, kes teist juhib ja valitseb. Tegelikult sellise valitseja küüsi sattudes juhtub sageli see, kus kuningas valitseb ego ja välise ratsionaalsuga. Mis vahest pole ka vale kuid suurespildis selline kuningas oma rolli ei kanna. Kunigas loob korda südame järgi, tasakaalu ja rahu kaudu, tema kohalolu muudab juba ruumi, kuningas ei vaja enam tõestus. Siin tulebki mängu see sama isa poolt  või vanema mehe poolt sisse pühitsemine ehk haava tekitamine. See haav tekitab kuningas alandlikust ja piirab ego üleandumuse. Kunigas on tasakaalu meister Ta on justkui Yin ja Yang ühes kehastuses. Kuninga jõu allikas on tema süda. 

Raamaatu viimased laused oleksid siin sobilikud:,, Üks võimas nõiajõud sundis mind vee all olema , kuni tuli üks noor mees, kes oli nõus läbi tegema kõik vajalikud harjutused ja kannatused. Nüüd, kui see on kõik läbi saan teie ette tulla sellisena nagu ma olen - Isandana." Mulle endale meeldiks lõppu panna lause: ,, iseendana"